Eesti e-äri sörgib muul ilmal sabas

Eriti selgelt paistab see praegu kätte posti- ja logistikavaldkonnas. E-kirja saatmine on normaalsus. E-kaubamajast ostmine vaheldus. Oma e-kauplusega Eesti piiridest väljapoole vaatamine haruldus.

Kas see meile meeldib või mitte, aga Eesti kipub e-äridega nn vanal Euroopal sabas sörkima. Mujal kolib jaekaubandus üha rohkem internetti ja kaup jõuab inimestele kätte pakitooja vahendusel, meil tahetakse ikka kõike oma käega katsuda. Näiteks Suurbritannias on e-kaubanduse osatähtsus kogu jaemüügist kaks korda suurem kui Eestis. Absoluutarvudesse pannes on käibevahe röögatu.

Euroopa Liidus ei ole meie kaupmeestel võimalik oodata ka seadusandjate poolset tuge. Vastupidi, päevakorral on nn e-ühisturu loomine. See tähendaks, et reeglid on kõigile samad, kuid võimalused suurematel kaubitsejatel palju paremad.

Eesti e-poodnikele peaks järelikult olukord olema pisut rõõmustav ja üsna palju muretvalmistav. Rõõmustav, sest arenguruumi paistab olevat. Murettekitav, sest tegelikult trügivad suured rahvusvahelised e-kaubamajad juba praegu jõuliselt Eesti turule ning üritavad siinseid tegijaid välja suretada. Piltlikult öeldes mängitakse internetikaubanduses uuesti läbi konkurents väikeste keldripoodide ja suurte välismaiste kaubanduskettide vahel. Konkurents ei toimu sugugi ainult Eesti ja välismaa e-poodide vahel. Ka tavakaupmehed on kaasatud, sest nt raamatuid, rõivaid, spordikaupu ja isegi rehve ostetakse üha enam neti vahendusel kusagilt kaugelt.

Kohalikel kaupmeestel on seega üsna raske konkurentsis püsida. Lahenduseks saab olla suuremalt mõtlemine ja tegutsemine partnereid kaasates.

Suuremalt mõtlemise esimene osa on, et peale Eesti turu üritatakse kanda kinnitada ka naabrite juures, nii Baltikumis kui Põhjalas. Lätlased on sellest aru saanud ja trügivad nii Eestisse kui Leetu. Teine osa on see, et logistiliselt peaks toimima usaldusväärne võrgustik. Siin on posti- ja logistikaettevõtetel võtmeroll kaupmeeste nõustamisel ja aitamisel.

 

Autor: Ansi Arumeel