Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ise tehtud, hästi tehtud
Eestis on üks pakiautomaadi lahter iga 55 elaniku kohta. Selle näitajaga hoiame maailmas kindlat esikohta. Teistes riikides, kus pakiautomaadid samuti levinud on – näiteks Poolas ja Saksamaal –, on üks pakiautomaadi lahter keskmiselt 200 elaniku kohta.
Järjest enam inimesi kasutab võimalust sooritada sisseostud interneti vahendusel. Juba praegu ostavad eestimaalased välismaistest e-kauplustest pea sama palju kaupu kui kodumaalt.
E-kaubandus õitseb. Prognoosin, et juba lähitulevikus ostetakse valdav osa kaubast suurtest välismaistest e-poodidest, mis suudavad pakkuda suuremat kaubavalikut ja paremaid hindu. Kindlasti liigub järjest rohkem teenuseid e-kanalitesse – ka meil Eestis on võimalik sooritada igapäevased toidukaupade ostud arvuti tagant lahkumata.
Selline tarbijakäitumise muutumine sunnib logistikaettevõtteid kiiresti arenema. Rahvusvahelisest meediast saame lugeda uudiseid pakke laiali kandvatest droonidest, parklates seisvate autode pakiruumidesse tarnitavatest saadetistest ning pakkidest, mis viiakse kokkuleppel kliendiga kas naabrile, kohalikku kauplusesse või mõnda teise kliendi valitud kohta. Kui e-kaubanduse kiire areng jätkub praeguses tempos, võivad pakiautomaadid liikuda Eestis igasse külla ja kvartalisse.
Seotud lood
Eesti Posti juhatuse liige Ansi Arumeel rääkis E-kaubanduse aastakonverentsil tarnelahenduse trendidest, mis mujal maailmas vaikselt kanda kinnitavad ning piiriülese kaubanduse mahust Eestis.
Eelmisel nädalal saatsid inimesed Omniva pakiautomaatidega rekordkoguse pakke, sel nädalal on pakimahud veelgi kasvanud.
Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Leivaliit, Eesti Kalaliit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit ja Eesti Aiandusliit saatsid täna vabariigi valitsusele pöördumise, milles rõhutavad, et Eesti ei peaks vabatahtlikult kasutusele võtma ühtegi pakendimärgistuse süsteemi kuni Euroopa Liidus pole kokku lepitud ühtses, teaduspõhises ja toidukultuure arvestavas lahenduses. Pakendi esikülje märgistuse eesmärk peaks olema tarbijainfo lihtsustamine, mitte eksitamine.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele