Magusamaksu vastu võitleva joogitööstuse suunal on saadetud mitmeid kriitikanooli, millega on püütud öelda, et võitlema justkui ei peakski ja et maksuga nõustumine oleks tootjate vastutustundlik samm rahva tervise nimel. Kõlanud on ka väide, et magustatud joogid on sisuliselt luksuskaup, mis tekitab kahjulikku sõltuvust, ning seetõttu tuleks see ka kõrgemalt maksustada, kirjutab Toiduliidu juht Sirje Potisepp
Sirje Potisepp
  • Sirje Potisepp
  • Foto: erakogu
Täna laual olev eelnõu käsitleb tegelikult karastusjoogina pea kõiki suhkrut sisaldavaid jooke, mis ei ole 100% mahlad. Ehk siis me räägime ka smuutidest, nektaritest, mahlajookidest, maitsevetest, spordijookidest ja teistest jookidest, mitte ainult limonaadidest. Mõte, et ükski nendest toodetest on sõltuvust tekitav luksuskaup, paneb paratamatult muigama.
Limonaadides nagu ka paljudes muudes toiduainetes on täna suhkrut poole vähem kui 20 aastat tagasi. Samas on laste ülekaalulisus poole suurem probleem kui 20 aastat tagasi. Kas lapsed söövad siis poole rohkem kui 20 aastat tagasi? Ei taha seda uskuda. Kulus ju minulgi lapsepõlves suurem enamus taskurahast ikka kommide, limonaadi ja muu taolise peale. Ometi ei olnud ma ülekaaluline. Soomes on karastusjookide maks kehtinud aastast 1940, ülekaal aga hoopis kasvab.
Mis teeb paksuks?
Samuti kutsun üles hoiduma sellistest loosungitest, et ettevõtted, kelle tooted on ületarbimisel kahjulikud, ei tohigi kasumit teenida. Pole ju mõtet koguda maksuraha selleks, et tuhanded täna joogitööstustes töötavad inimesed saaksid edaspidi oma igakuise sissetuleku tööandja asemel töötukassast. Milline muu saatus saab olla töötajatel, kelle tööandja ei tohi teenida kasumit?
Eesti valitsus peaks olema uhke selle üle, et meie toodetud toit ja joogid – jah, ka alkohoolsed joogid ja karastusjoogid – on kogu maailmas kõrge kvaliteedikuvandiga. See uhkus peaks väljenduma selles, et valitsus teeb kõik endast oleneva Eesti toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks, mitte ainult eksporditurgudel, vaid ka siinsamas, koduturul. Inimeste toitumisharjumusi ei saa muuta jõuvõtetega kehtestatud maksuga, mis kahjustab ebaproportsionaalselt ja seadusevastaselt ühte sektorit – see saab tulla ikka ennekõike inimese enda teadlikust otsusest.
Autor: Sirje Potisepp, Toiduliidu juht

Seotud lood

Uudised
  • 23.12.15, 09:48
Toidumaksud tõstavad ka piimatoodete ja leiva hinda
Toiduliit esitas sotsiaalministeeriumile toitumise ja liikumise rohelise raamatut puudutavad ettepanekud, milles taunib toidumaksude kehtestamist ning riiklikul tasandil toidu koostise reguleerimist.
Uudised
  • 04.02.16, 14:46
6 põhjust, miks toidumaksud ei tööta
Sotsiaalministeeriumi plaanitav toidumaksude kehtestamine on valitsuse mugavusmaks, et näidata nagu oleks probleemiga tegeletud ning WHO silmis Eestile plusspunkte teenida. Kui toidu maksustamine oleks nii efektiivne meede ülekaalulisuse vähendamisel nagu seda üritatakse kuvada, siis oleks see kasutusel juba enamikes riikides. Paraku on need vähesedki, kes maksustamist rakendanud, sellest loobunud või loobumas.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.11.26, 15:03
Lindströmi võtmekliendijuht: kaubanduses peab tööriidelahendus olema eelkõige paindlik
Lindströmi võtmekliendijuhi Kätlin Lehemetsa klientide seas on mitmeid suuri jaekette. Ligi kümne aasta jooksul on ta näinud väga erinevaid tööriidevajadusi ja teab hästi, mida valikuid tehes kiputakse alahindama ja mida küsivad rõivaste kohta kõige rohkem töötajad. Intervjuus räägib ta, millistele nõuetele peavad vastama tööriided kaubanduses ning kuidas paindlik tööriiete renditeenus aitab ettevõtetel igapäevast tööriiete haldust lihtsustada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele