Keskkonnasäästlik mõtlemine on õnneks Eestis populaarne, millest tulenevalt on üha enam näha pandipakendeid tagastamas inimesi, kes varem pakendid olmeprügisse heitsid või paremal juhul kotiga prügimaja seinale toetasid. 90-95 % panditaarast tuuakse tagasi tarbija poolt, kes selle ise on ostnud, 5 -10% taarast on järelkorjamine tänavalt või prügikastist.
Automatiseeritud pandipakendi punkt ei tähenda seda, et see töötab inimese abita – ka kõige nutikam taaramasin ja jaam vajab üsna sagedast inimese sekkumist, et hoida see järjepidevalt avatuna ja puhas. Kuna kõige suurem taara tagastamisaeg ühtib kõige suurema ostlemisajaga, mis tekitab sageli olukorra, et kassas ja taaraautomaadis on üheaegselt järjekorrad. Kaubanduses on töötajate arv rohkem kui optimeeritud, millest tulenevalt saavad taarajärjekorras seisvad kliendid tähelepanu tihti liiga hilja. Sellised sagedased olukorrad on loonud nõudluse MOYA poolt pakutavale terviklahendustele.
Taarakorralduse toimivuse lihtne indikaator kaupmehele
Taarajaama võib lugeda toimivaks, kui see võtab perioodis vastu vähemasti sama koguse pakendeid, mida näitab läbimüügi number. See indikaator on ka hea hindamaks MOYA ja sarnaste ettevõtete tegevust. Tõsisem lisandväärtus luuakse, kui jaam võtab 2-3 korda rohkem pakendeid vastu, kui kauplus perioodil läbi müüb.
IT areng viib taarajaamade teeninduse uuele tasemele
„Infotehnoloogia mõjutab ka meid. Täna saame juba rakenduse abil pidevalt monitoorida, kas seadmeid on töökorras, ummistunud ning millal mahutid täituma hakkavad. Oleme arendamas veel moodsamaid süsteeme, mis annavad seadmete hooldajale teada, kui masin on must või katki ning annavad võimaluse lihtsamaid taaramasina süsteeme juhtida otse objektijuhi nutitelefonist või arvutist,“ selgitab Koreinik.
MOYA ei ole lihtsalt taarakogumispunktidest koosnev ettevõte, vaid suunanäitaja tulevikku, aega, mil taaskasutamine ning pakendite õige käitlemine on sama elementaarsed, kui turvavöö kinnitamine sõitma asudes.