Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaubanduse lühiajalised laenud üle buumiaja taseme
Oktoobrikuu jooksul kaubandusettevõtetele antud laenude ja liisingute käive oli 271 miljonit eurot. Üle 200 miljoni euro olid kaubandusettevõtetele antud lühiajalised laenud ka buumiajal ehk aprillis, mais ja septembris 2008 vastavalt 204, 202 ja 235 mln eurot. Seejärel jäid laenude ja liisingute kuukäibed mitmeks aastaks alla 200 miljoni euro piiri ning ületasid selle taseme taas 2011. aasta novembris näidates sealt edasi valdavalt kasvu. Rekordtase saavutati tänavu oktoobris 271 miljoni euro suuruse lühiajaliste laenude kuukäibega.
Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kask kommenteeris kaubandus.ee uudisveebile, et kaubandusettevõtete suhteliselt kõrge laenuaktiivsus on üsna heas kooskõlas jaekaubanduse müügimahu kasvuga, mis on seni püsinud küllaltki stabiilne. "Kaubanduse finantseerimine on valdavalt lühiajalise iseloomuga. Kaubandusettevõtetele antud lühiajalised laenud moodustavad poole kogu ettevõtete sektorile antud lühiajalistest laenudest," täpsustas Kask.
Statistikast tuleb välja, et enim kasutavad kaubandusettevõtted lühiajalisi laene kaupade soetamiseks, arvelduskrediidiks ja kaubanduse finantseerimiseks.
Küsimusele, miks viimase viie aasta rekordkäive lühiajaliste laenude andmise ja võtmise osas langes just oktoobrisse, märkis Kask, et siin mängib olulist rolli jõulumüügiks valmistumine ehk suurendatakse kaubavarusid aasta lõpus.
Täpsustuseks siis, et lühiajalised on bilansis need laenud, mis tuleb aasta jooksul tagasi maksta või pikendada.
Vaadake viie aasta (2008-2012) kuupõhist kaubandusettevõtetele antud lühiajaliste ja pikaajaliste laenude ülevaadet "Lisatud failide" alt paremal.
Seotud lood
Kaubamaja nõukogu esimees Jüri Käo kommenteeris, miks kaubandusettevõtted võtavad lühiajalisi laene.
Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Leivaliit, Eesti Kalaliit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit ja Eesti Aiandusliit saatsid täna vabariigi valitsusele pöördumise, milles rõhutavad, et Eesti ei peaks vabatahtlikult kasutusele võtma ühtegi pakendimärgistuse süsteemi kuni Euroopa Liidus pole kokku lepitud ühtses, teaduspõhises ja toidukultuure arvestavas lahenduses. Pakendi esikülje märgistuse eesmärk peaks olema tarbijainfo lihtsustamine, mitte eksitamine.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele