Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uute autode müük Euroopas kukkus 1995. aasta tasemele
Eurooplased ostsid eelmisel aastal 11,7 miljonit uut autot. Automüük vähenes aastaga 8,2 protsenti, olles nii viimase 19 aasta halvim tulemus. Halvem oli olukord 1993. aastal, kui läbimüügid langesid 16,9 protsenti.
Siiski said mõningad turud nautida ka tõusunumbreid. Nii kasvas Suurbritannias uute autode müük 5,3 protsenti, kahe miljoni autoni, kirjutab auto24.ee.
Teistel Euroopa turgudel nagu Saksamaa (3,1 mln autot), Prantsusmaa (1,9 mln autot) ja Itaalia (1,4 mln autot) langesid läbimüügid vastavalt 2,9, 13,9 ja 19,9 protsenti.
Suurim juurdekasv oli aga Ungaris, seal müüdi aastaga 53 059 autot ehk 17,6 protsenti rohkem kui aasta tagasi.
Suurim kukkuja oli oodatult Kreeka: 40,1 protsenti, müük 58 482 autot.
Eestis müüdi ACEA andmetel eelmisel aastal 17 262 sõiduautot, 2011. aastal aga 15 350 autot ehk juurdekasv oli 12,5 protsenti.
Maailma sõiduautomüük kasvas mullu umbes neli protsenti, mis väljendus 68 miljonis müüdud uues autos.
Selleks aastaks ennustab Saksa Autotööstuse Liit (VDA) Euroopa Liidu osas kerge languse jätkumist, mis aasta lõpptulemuses peaks olema umbes 3% piires.
Maailma mastaabis jätkub VDA ennustusel tõus ning autotootjad loodavad müüa üle 70 miljoni uue sõiduauto.
Seotud lood
Automüük Eestis tänavu ei suurene või teeb väga mõõduka kasvu, usub Swedbank. Samas ootavad autopoed kuni kümnendikuni ulatuvat müügilisa.
Kui Eesti automüük kasvas mullu ja suureneb müüjate ootustel ka tänavu, siis Euroopale terendab langus.
Peugeot kahesaja seeriast pärinev sõiduauto Peugeot 208 tõusis 2012. aasta detsembris Euroopas B-segmendi sõiduautode edetabeli tippu.
SEB hinnangul võib tarbimise kasvu lähiajal allapoole vedada vaid uute autode müük, mis vähenes mullu detsembris 14% võrra.
Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Leivaliit, Eesti Kalaliit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit ja Eesti Aiandusliit saatsid täna vabariigi valitsusele pöördumise, milles rõhutavad, et Eesti ei peaks vabatahtlikult kasutusele võtma ühtegi pakendimärgistuse süsteemi kuni Euroopa Liidus pole kokku lepitud ühtses, teaduspõhises ja toidukultuure arvestavas lahenduses. Pakendi esikülje märgistuse eesmärk peaks olema tarbijainfo lihtsustamine, mitte eksitamine.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele