Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kitsing: lähiaastail lahkub Eesti tööjõuturult 100 000 inimest
“Lihttööliste seas on tööturult välja liikuvate inimeste arv suur. Kasvav palgalõhe ning tööealiste inimeste vähenemine seab ka jaekaubanduse suure surve alla,” rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse juhataja Meelis Kitsing Rimi visioonikonverentsil.
Tema sõnul on turul toimuvaid muudatusi võimalik osaliselt kompenseerida madalama lisandväärtusega ametite automatiseerimisega ja praegu tööturult eemal olevate inimeste suurema kaasamisega. “Kui minna hilisel kellaajal tüüpilisse Ameerika kaubamajja, siis näete seal töötamas õpilasi, pensionäre ja puuetega inimesi. Osalise tööajaga inimeste kaasamine on kindlasti üks võimalus, mis aitaks tööjõuküsimust lahendada,” ütles Kitsing.
Kommenteerides Eesti kõrget kaubanduspindade mahtu elaniku kohta, ütles Kitsing, et tähtis on investeerides hoida pidevalt kuklas küsimust, kas kasv ikka on jätkusuutlik, pidades silmas Eesti suurt sõltuvust väliskeskkonnast. Samas jäävadki Kitsingu sõnul selle aasta prognoositud investeeringud jaekaubanduses 2012. aastale alla.
Seotud lood
EBSi õppe-ja arendusprorektor Toomas Danneberg ütles, et täna tarbijate südamete võitmiseks peab pakkuma neile lisaväärtust ning olema mänguline.
Rimi Visioonikonverentsil rääkis Rimi Eesti Food tegevjuht Anders Torell, et klientidel jääb üha vähem aega sisseostude tegemiseks ja seetõttu tuleb pakkuda neile selleks sobilikku tootevalikut.
Hankijate hinnangul on järgmise viie aasta olulisemad teemad jaekaubanduses personalipoliitika, klientide lojaalsusprogramm ja personaalsed pakkumised.
Ehkki järgmise kümnendi majandusolukorra prognoosimine on keeruline, võib viie aasta perspektiivis eeldada, et teravat kriisipuhangut tulemas ei ole, ütles Heido Vitsur.
Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Leivaliit, Eesti Kalaliit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit ja Eesti Aiandusliit saatsid täna vabariigi valitsusele pöördumise, milles rõhutavad, et Eesti ei peaks vabatahtlikult kasutusele võtma ühtegi pakendimärgistuse süsteemi kuni Euroopa Liidus pole kokku lepitud ühtses, teaduspõhises ja toidukultuure arvestavas lahenduses. Pakendi esikülje märgistuse eesmärk peaks olema tarbijainfo lihtsustamine, mitte eksitamine.
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele