Eesti kõrged kaardimaksete vahendustasud on jaeettevõtjate suhtes ebaõiglane ja võrdne raha tuulde loopimisega, arvab suurettevõtja Jüri Vips.
Eile Euroopa Parlamendis hääletatud eelnõu kohaselt sätestataks piirmäärad kaardimaksete vahendustasudele, mida maksavad kaubandusettevõtjad pankadele.
Kaubandusettevõtja Jüri Vipsi sõnul on europarlamendi otsus õige. "Kui minult küsida, kas soovin oma raha ebaõiglaselt tuulde lasta, siis ilmselgelt on vastus ei," märkis ta. Tema sõnul on Eestis kaardimaksed väga kallid ja ka tema ettevõtted peavad sellepärast raha ebaõiglaselt lihtsalt ära andma.
"Summad, mida jaeettevõtted peavad vahendustasude pärast maksma, on ilmselt juba suurusühikus ettevõtete kasumi marginaalidega," ütles Vips.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai
ütles täna Äripäevale, et vaatamata liidu toetavale seisukohale kaardimaksete vahendustasusid vähendada, on senine Eesti seisukoht olnud tasude reguleerimise vastu.
Vipsi sõnul on kaardimaksete vahendustasud pankade ja jaeettevõtete vaheline võitlus ja Eesti ei puutu laias plaanis üldse asjasse. "Eesti on 40 000 ruutmeetrit külma maad ja sel on täiesti ükskõik, millised kaardimaksed meil on," märkis ta. "Käib kahe erineva ettevõtlusala võitlus: kumb teenib rohkem raha? Praegu on pangad koos kaardikeskusega enamuses ja koorivad ettevõtteid."
Eelnõu kohaselt sätestataks krediitkaarditehingute vahendustasude piirmääraks 0,3 protsenti tehingu väärtusest ja deebetkaarditehingute vahendustasude piirmääraks seitse eurosenti või 0,2 protsenti tehingu väärtusest (olenevalt sellest, kumb on väiksem), vahendas europarlamendi pressiteenistus. Piirmäärad kehtiksid nii riigisiseste kui piiriüleste tehingute puhul ELis.
Seotud lood
Kaardimaksete vahendustasude langetamine hoiab kokku kaupmeeste kulud ja võimaldab tarbijale paremaid hindu pakkuda, usub kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai.
Täna Euroopa Parlamendis hääletatud eelnõu kohaselt sätestatakse piirmäärad vahendustasudele, mida maksavad kaubandusettevõtjad pankadele.
Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Leivaliit, Eesti Kalaliit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit ja Eesti Aiandusliit saatsid täna vabariigi valitsusele pöördumise, milles rõhutavad, et Eesti ei peaks vabatahtlikult kasutusele võtma ühtegi pakendimärgistuse süsteemi kuni Euroopa Liidus pole kokku lepitud ühtses, teaduspõhises ja toidukultuure arvestavas lahenduses. Pakendi esikülje märgistuse eesmärk peaks olema tarbijainfo lihtsustamine, mitte eksitamine.