Nii mööda kui 2017. aasta eelarves pole alkoholiaktsiisi laekumist varem ennustatud: tõde selgub veebruari alguses, kuid juba praegu on näha, et riigieelarvesse kirjapandust (276,4 miljonit eurot) jääb puudu 40–50 miljonit.
Õlletehas
  • Õlletehas
  • Foto: Andras Kralla
Tõenäoliselt ei tule täis isegi suvel heaga tagasihoidlikumaks kärbitud ennustus (237,5 miljonit eurot), kirjutab Postimees.
Alkoholiaktsiisi on viimastel aastatel riigile laekunud igal aastal natuke enam, alates 2010. aastast keskmiselt 14 miljoni euro suuruste hüpetega. 2017. aasta tuleb tõenäoliselt esimene rohkem kui kümne aasta jooksul, mil aktsiisi laekub vähem kui aasta varem.Kui 2016. aastal laekus alkoholiaktsiisi eelarvesse 251 miljonit eurot, siis 2017. aastal pigem 2015. aasta 222 miljoni euro suurusjärgus, prognoosibväljaanne. Toona jäi eelarve täitmisest puudu 18 miljonit eurot, sest valitsus oli keset aastat otsustanud lükata alkoholiaktsiisi tõusu 2016. aasta 1. jaanuarilt 1. veebruari peale. Loe lähemalt Postimehest.

Seotud lood

Blogid
  • 08.02.18, 14:15
Riigi alkopoliitika soosib salaviina
Aktsiisisõltuvuses riik peaks senisest enam pingutama, et ohjeldada illegaalset alkoholikaubandust, kirjutab Eesti Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu juht Triin Kutberg.
Uudised
  • 08.07.26, 11:00
Ettevõtlusliidud valitsusele: Nutri-Score'i kasutuselevõtt Eestis ei ole teaduspõhiselt tõendatud
Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Leivaliit, Eesti Kalaliit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit ja Eesti Aiandusliit saatsid täna vabariigi valitsusele pöördumise, milles rõhutavad, et Eesti ei peaks vabatahtlikult kasutusele võtma ühtegi pakendimärgistuse süsteemi kuni Euroopa Liidus pole kokku lepitud ühtses, teaduspõhises ja toidukultuure arvestavas lahenduses. Pakendi esikülje märgistuse eesmärk peaks olema tarbijainfo lihtsustamine, mitte eksitamine.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele