Käibemaksu tõusu tegelikku mõju piirikaubandusele näeme alles sügisel

Mitmete toiduainete hinnad on sel aastal Eestis kasvanud rohkem kui teistes Balti riikides. Citadele Balti jaepanganduse juhi sõnul on toiduainete inflatsiooni peamisteks teguriteks energiahindade ja tööjõukulude kasv ning edaspidi ka äsja kehtima hakanud kõrgem käibemaks. Käibemaks üksi lisaks toiduainete inflatsioonile arvestuslikult juurde 1,64 protsendipunkti.

Statistikaameti poolt värskelt avaldatud jaekaubanduse andmed näitavad, et hinnatõusu mõju on jõudnud tarbija rahakotti juba enne, kui on käivitunud uus maksutõusu kampaania.

1. juulist tõuseb Eestis käibemaks 22 protsendilt 24 protsendini. Arvutuse järgi tähendab see hindade umbes 1,64-protsendilist kasvu. Praktikas võib aga hinnatõus kohati olla sellest suurem, sest paljud hinnad püütakse poodides hoida atraktiivsed, mis tähendab, et neid peaks ümardama ja eelistatult lõppema 9-ga.

Juunikuistest Eurostati andmetest avaldub, et eestlaste individuaalne tarbimine on 74 protsendipunkti sajast – teisisõnu Euroopa Liidu üks madalamaid. Edestades napilt Ungarit (72) ja jagades tulemust Bulgaariaga, tekib päevakorda küsimus, et mida see näitaja tegelikkuses kajastab? Kas meie inimestel napibki päriselt ostujõudu või on vähene tarbimine tingitud hoopis millestki muust?

Kliendituge saab muuta kiiremaks, tõhusamaks ja kliendisõbralikumaks ka ilma AI abita. Sageli annavad suurima tulemuse hoopis selgemad protsessid, parem iseteenindus, nutikad automatiseerimised ja õigel ajal jagatud info.