Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soome pereema lõi mitme miljoni eurose käibega e-äri
Ämmaemandaks õppinud, kuid lastega koduseks jäänud pereema Marjut Rahkola asutas neli aastat tagasi oma Vantaa paarismaja köögis ettevõtte, mille tänavune käive küündib kuni 2,5 miljoni euroni, kasumit tõi see aga eelmisel aastal 274 000 eurot, kirjutab Helsingin Sanomat. Kusjuures edukal ettevõtjal pole ei kaubandus- ega äriharidust, lisab väljaanne.
Vimma
2013. aastal loodud rõivatootja. Algul keskendus lasteriietele, nüüd moodustab umbes 40% täiskasvanutele mõeldud toodang.
Mullune käive 997 000 eurot, tänavune oodatav käive 2-2,5 miljonit eurot.
Mullune kasum oli 274 000 eurot.
Kaheksa põhikohaga ja kaheksa hooajatöötajat.
Riideid toodetakse Soome ja Eesti õmblusvabrikutes.
Vimmal on Soomes kaks kauplust, lisaks netipood ja 30-40 edasimüüjat.
Marjut Rahkola, rõivatootja Vimma omanik ja juht. Ta on 40aastane kuue lapse ema (lapsed vanuses 8 kuni 18 aastat).
Rahkola asutatud firma Vimma rõivaid müüakse kogu maailmas. Vimma alustas lasteriietega, kuid tänaseks on juba ligi pool toodangust suunatud täiskasvanutele. Firmas on põhikohaga palgal kaheksa inimest, lisaks töötab hooajaliselt veel kaheksa. Rõivad valmivad Soome ja Eesti tehastes, mahepuuvill on pärit Indiast, kirjutab Helsingin Sanomat.
Rahkola on pärit Põhja-Soomest Kempelest. Ema soovil läks ta õppima haiglaõeks, spetsialiseerudes ämmaemanda alale. Ise suurperest pärit Rahkola on vastu võtnud ligi 40 sünnitust, enne kui oma lastega koju jäi. Pärast neljanda lapse sündi hakkas ta kodus õmblema ja müüs oma riideid täikadel. Lõpuks otsustas ta vanaemalt saadud õmblemiskire panna omaenda ettevõtte teenistusse ja käivitas 2004. aastal internetis lasteriiete veebipoe, mida ta pidas kaks aastat. Seejärel õppis Rahkola disaini ja töötas mitu aastat vabakutselise disainerina Marimekko juures. 2013. aastast aga käivitas oma kaubamärgi ja lõi oma kollektsiooni.
Helsingin Sanomat kirjutab, et Soomes kogub viimastel aastatel üha populaarsust kodumaist päritolu toodang - inimesed ei taha enam brändirõivaid, vaid kodumaiste väiketootjate riideid. Liiati aitab müügile kaasa sotsiaalmeedia, nii et kallist reklaami pole vaja teha. Väärib aga märkimist, et Rahkola ise sotsiaalmeediast suurt lugu ei pea - tal pole isegi oma Facebooki ega Instagrami kontot.
Seotud lood
15. veebruaril toimuva Baltikumi E-kaubanduse aastakonverentsil esinevate e-kaupmeeste peamine fookus on 2018. aastal muuta enda veebipoe kasutajakogemus tunduvalt paremaks ning seeläbi kasvatada käivet kuni 100%.
Äripäeva Raadio 12. jaanuari hommikuprogrammis rääkis Maksekeskuse juht Art Lukas, et e-kaubanduse maht on nende andmetel kahekordistunud.
Ettevõtte domeeninimi on digimaailmas võrreldav füüsilise poe sildiga. See on koht, kuhu kliendid tulevad, kust nad leiavad info ja mille kaudu nad sinuga ühendust võtavad. Kui see silt korraga kaob, ei teki lihtsalt väike tehniline tõrge, vaid katkeb terve ahel– veeb, e-post, leitavus ja usaldus. Ometi kohtleb üllatavalt palju ettevõtteid domeeni aegumist kui midagi teisejärgulist, kuni hetkeni, mil on juba hilja.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele