Orkla Eesti müügidirektor: kallinenud toorme tingimustes on vaja otsida uusi lahendusi

Hinnad ei kujune poes lihtsa aritmeetika järgi, mõne kauba puhul on sisseostu- ja müügihinna vahe kordades suurem, teinekord müüakse kaupa isegi kahjumiga. Seetõttu on keeruline luua süsteemi, mis tagaks, et toidu käibemaksu alandamine tooks kaasa kindla hinnalanguse, selgitas teenekas majandusteadlane ja kunagine majandusminister Heido Vitsur.

Rahvaalgatus toidu käibemaksu langetamiseks on kogunud juba 80 000 allkirja, kuid valitsus jäi kindlale seisukohale, et toidukaupade käibemaksu langetamine toidu hindu ei muuda ja kõrgetes hindades on süüdi kaubanduspaleed.

Alates 2026. aastast plaanib Soome valitsus langetada igapäevase toidukorvi käibemaksu 14 protsendilt 13,5-le. Kuigi muudatus on rahaliselt tagasihoidlik, loodab valitsus leevendada madala ja keskmise sissetulekuga perede toidukulusid.

Veel on vara hinnata, kui suurt mõju avaldab juulis kerkinud käibemaks piirikaubandusele, sõnas Tõrva Tarbijate Ühistu juhatuse liige Ilona Osijärv.

Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Leivaliit, Eesti Kalaliit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit ja Eesti Aiandusliit saatsid täna vabariigi valitsusele pöördumise, milles rõhutavad, et Eesti ei peaks vabatahtlikult kasutusele võtma ühtegi pakendimärgistuse süsteemi kuni Euroopa Liidus pole kokku lepitud ühtses, teaduspõhises ja toidukultuure arvestavas lahenduses. Pakendi esikülje märgistuse eesmärk peaks olema tarbijainfo lihtsustamine, mitte eksitamine.