13.05.15, 10:45

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Madalam käibemaks võib ergutada tarbimist

Käibemaksumäära langetamine on lihtsaim võimalus toidukaupade hinna alandamiseks ja see toimiks ka reaalselt, leiab Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektor Marika Merilai.

Maksude muutmise perioodil Eestis on kaupmehed majanduse elavdamise eesmärgil meedias taas üles astunud ettepanekuga alandada toidukaupade käibemaksu määra.

Haruldane nähtus

Eestis kehtiv ühtne käibemaksumäär 20% rakendub praegu ka toiduainetele, mis on Euroopas üpriski haruldane nähtus – ELi enamuse riikide puhul rakendatakse toiduainetele madalamat käibemaksumäära.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Poliitikute kartus ja mõnikord ka väide, et kaupmehed ei langeta maksumäära muutumise järel hindu, on küllaltki elukauge ja ei arvesta sugugi tegelikkust. Konkurents Eesti jaekaubandusturul on väga suur, kus oma turuosa pärast võitleb viis suuremat ja lisaks veel mõned väiksemad jaeketid. Sellist pilti ei ole Lätis ega Leedus, rääkimata Soomest ja Rootsist. Sellises olukorras pole võimalik toiduainete käibemaksumäära alandamise korral senist hinnataset hoida ja seeläbi klientidest ilma jääda.

Madalam maks võib ergutada tarbimist

Samas aga ei pruugi riik toiduainete käibemaksumäära langetamise korral saada sugugi vähem maksutulu, kuna madalamad hinnad toovad kaasa tarbimise kasvu või toidukaupade ostuvaliku muutuse.

Ma ei näe põhjust, miks ei peaks Eestis toidukauba hinnad maksumäära langemisel odavnema, kui näiteks nii juhtus Soomes eelmise kümnendi lõpuaastail.

Autor: Marika Merilai, Kaupmeeste Liidu nõunik

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Jaekaubandus

Seotud lood

Sisuturundus

19.01.26, 10:10

Drop catching ja backordering — miks on domeeni aegumine palju tõsisem probleem, kui enamik ettevõtjaid arvab

Ettevõtte domeeninimi on digimaailmas võrreldav füüsilise poe sildiga. See on koht, kuhu kliendid tulevad, kust nad leiavad info ja mille kaudu nad sinuga ühendust võtavad. Kui see silt korraga kaob, ei teki lihtsalt väike tehniline tõrge, vaid katkeb terve ahel– veeb, e-post, leitavus ja usaldus. Ometi kohtleb üllatavalt palju ettevõtteid domeeni aegumist kui midagi teisejärgulist, kuni hetkeni, mil on juba hilja.