Eesti väiketootjad tegutsevad keerulises majanduskeskkonnas, kus tarbijate ostujõud on vähenenud ja poekorvi valikuid tehakse üha säästlikumalt. Eriti keeruliseks on olukord muutunud taimsete toodete tootjatele, kellel on aina raskem pääseda suurte jaekettide sortimenti.
“Taimne sortiment on laienenud, aga praegu on näha, et on toimunud teatav rahunemine,” ütles Nordtempeh asutaja ja tegevjuht Kaire Roosi.
Roosi, kellel on ka aastatepikkune kogemus jaekaubanduse ostuosakonnas, kirjeldas, kuidas viimastel aastatel keskenduti väga aktiivselt täistaimetoidu tarbijale – nišile, mis osutus oodatust väiksemaks. “Mulle tundub, et praegu ollakse justkui väikeses pohmellis. Mingil hetkel laiendati sortimenti väga agressiivselt, aga nüüd ollakse oluliselt ettevaatlikumad,” märkis ta. Tema sõnul on jaeketid hakanud teha üha konservatiivsemaid otsuseid.
Innovatsioon ei tähenda automaatselt müügiedu
Kuigi taimsete toodete arenduses toimub Roosi sõnul palju innovatsiooni ning turule tuuakse pidevalt uusi alternatiive, ei pruugi isegi põhjaliku arendustööga valminud tooted jõuda poeriiulitele. “Kõige raskem ongi läbimurre – saada üldse riiulile, et tarbija saaks toodet proovida,” sõnas Roosi. “Tegime toote valmis, saime suurepärase hinnangu, aga ei saanud letile sel põhjusel, et eelneval aastal polnud müügikäivet. Kust see käive siis tulema peaks?” arutles Roosi.
Ta rõhutas, et taimsed tooted peaksid muutuma tavapäraseks valikuks, mitte jääma vaid taimetoitlaste ja veganite pärusmaaks. “Kui me ei vähenda loomse valgu tarbimist, siis 2050. aastaks lihtsalt ei jätku seda kõikidele inimestele. Taimsete toodete tarvitamine peab muutuma normiks,” rääkis Roosi, viidates ka keskkonna- ja tervisekaalutlustele.
Roosi tõi intervjuus välja mitmeid põhjuseid, miks taimsed tooted ei pruugi jõuda laiema tarbijaskonnani. Üheks peamiseks takistuseks peab ta suhtumist, mille muutmiseks oleks vaja rohkem haridust, paremat toidukultuuri ja tugevat eeskuju. Teistes riikides on tema sõnul proovitud lahendada seda näiteks teadlikkuse kampaaniate, riiklike toetusprogrammide ja hariduslike algatuste kaudu.
Küsis Linda Eensaar.
Seotud lood
Jaekett: ise võiks julgem olla
Harjumaal 30 aastat tegutsenud väike lihatööstus A-Vorst lõpetas tootmise, sest väiketootjal oli keeruline saada oma kaupa suurtesse poodidesse müügile. Sama muret jagavad teisedki väiketootjad.
Sellest nädalast saab Eesti jätkusuutlikumaks brändiks valitud Rimi e-poes näha piima- ja munatoodete CO2 jalajälge.
Kaubanduse turunduse professor Jonathan Reynolds rääkis Kaubanduse Aastakongressil, et muutuvas keskkonnas ei jää jaekaupmeestel üle ei midagi muud, kui kohaneda, olla optimistlik ning teha endast olenev, et pakkuda kliendile seda, mida tal vaja on.
Mantinga juht Rain Palmiste private labelist: vastastikkuselt kasuliku koostööni jõuda on väga raske
Omamärgitoodete tootmisel on kõige olulisemaks osaks jaekettide ja tootjate omavaheline koostöö, mis oleks mõlemale poolele kasulik.
Ehkki tehisintellekt jõuab meie argipäeva ning töistesse tegemistesse üha jõudsamalt, ei näe Sanitex gruppi kuuluva PROMO Food Service’i müügiprotsesside juht Eleri Lipping võimalust, et see lihast-luust inimese tegevuse täielikult endale haarab. AI saab olla küll assisteerivaks jõuks ning heaks abimeheks, kuid personaalsus ning inimlik kontakt ei kao kliendihalduse osas mitte kuskile.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele