Majutus- ja toitlustussektori jaoks on kevad olnud keeruline ning suvehooaega oodatakse suure lootusega. Samas ei pruugi see tuua automaatselt kergendust kogu sektorile, kuna juulist tõuseb käibemaks, tõdes Eesti hotellide ja restoranide liidu juht Külli Kraner Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

- Toidulauad kaetakse vähem rikkalikult, vähem toimub sündmusi ja seminare. Paistab hästi välja, et ettevõtted hoiavad raha kokku, rääkis hotellide ja restoranide liidu juht Külli Kraner.
- Foto: Liis Treimann
„Väga-väga ootame suvehooaega,“ ütles Kraner. Tema sõnul on lootust, et suvised suursündmused, eriti Tallinnas, aitavad täituvust kasvatada, kuid mujal Eestis on pilt nukram. „Tartus on tänavu vähem tegevusi kui eelmisel aastal, mil kultuuripealinna tiitel tõi suuremat liikumist. Saartele reisimine on muutunud kallimaks ja see kajastub hotellide hinnastamises.“
Aprillis küll hotellide täituvus kasvas, kuid keskmine toa hind langes. Tulemuseks on olukord, kus käibed kasvavad, kuid kasumlikkust ei lisandu. Juulist jõustuv käibemaksutõus on hotellide jaoks järjekordne väljakutse, mida ei ole võimalik lihtsalt hindadesse üle kanda.
„Me ei saa igal pool hinda korrigeerida, kui sisendkulud on kiiresti kasvanud. Inimestel on niigi vähem raha, mida kulutada restoranidele, spaadele või siseturismile üldisemalt. Ka ettevõtted on kulusid koomale tõmmanud – korraldatakse vähem seminare ja sündmusi, lauad restoranides on tagasihoidlikumad,“ kirjeldas Kraner.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sektori murekoht on ka investeeringute võimalikkus. Pandeemia aastal ulatus majutusasutuste kahjum üle 20 protsendi. 2023. aastaks suudeti jõuda tagasi kasumisse – 1,4 protsendi juurde. „Aga see ei ole piisav. Kui me täna ei investeeri, siis mõne aasta pärast seisame silmitsi vajakajäämistega – hotellid pole enam nii ilusas seisus, nagu kliendid harjunud on.“
Kraner rõhutab, et Eestis on palju tugevusi, mida turismisihtkohana kasutada: loodus, vähene rahvastatus, üldine kvaliteeditase. Samas sõltub jätkusuutlikkus ka sellest, kas suudetakse investeerida ning maksta töötajatele motiveerivat palka. „Kliendid on harjunud, et meil on ilusad, moodsad spaad ja hotellid. Aga selle kvaliteedi säilitamine nõuab pidevaid investeeringuid.“
Positiivsena toob Kraner välja, et viimastel aastatel on tehtud palju tööd efektiivsuse kasvatamisel ja tehnoloogia kasutuselevõtul. „Kontseptsioonid on muutunud, teenuseid on kohandatud sihtgruppide järgi. Nüüd vajame rohkem kliente, et need investeeringud ära tasuks ja kasum kasvaks.“
Keskmine toa hind Eestis on juba mitmel juhul kõrgem kui mitmes teises Euroopa riigis, kuid hinnastamise taga on tihti sündmuste kalender. „Kui toimub mõni maailmatasemel kontsert, on loogiline, et nõudlus tõstab hindu. Aga argipäevadel või väljaspool hooaega pole hinnad sugugi kõrged,“ selgitas Kraner.
Turistide liikumismustrid on samuti muutumas. Soomlane on küll Tallinna naasnud, kuid saartele ei ole ta veel jõudnud. Läti turist on taas leidnud tee Lõuna-Eestisse ja ka saartele.
Samas on algav suvi toonud hooajatöö ja sellega seotud töötingimused täna tähelepanu alla. Kraner kutsub üles eriti noorte puhul jälgima, et kõik töösuhted oleks korrektselt vormistatud. „Palume vanematel kindlasti rääkida lastega läbi töölemineku tingimused. Peaks olema tööleping ja korrektsed palgaarvestused. Kui midagi juhtub – näiteks tööõnnetus –, siis ümbrikupalgaga töötajal pole mitte kuhugi pöörduda,“ hoiatas ta.
Kokkuvõttes jääb sektor lootma tugevamale suvele, kuid sellele toetuda ei saa. Väljakutseid jagub – nii maksutõusude, sisendhindade kui ka muutunud tarbijakäitumise näol. „Meil on potentsiaali olla tugev turismiriik, aga küsimus on: kuidas üle elada need pikalt kestvad rasked ajad,“ küsib Kraner.
Külli Kranerit intervjueeris Siim Sultson. Hotellide ja restoranide esindaja: raha hoitakse kokku, oleme tuleviku suhtes ärevad
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigi rahandus ja majandus on kreenis, aga me ei tegele selle parandamise, vaid süvendamisega, suurendades ettevõtete ja ka riigi halduskulusid, kirjutab hotellide ja restoranide liidu (EHRL) tegevjuht Killu Maidla.
Hotellide TOP-i esikolmik suudab küll ääri-veeri oma toad täita, kuid kriisidele eelnevaid aegu igatsevad kõik. Majanduskeskkond paneb hotellide peremehi aina loovamaid lahendusi leidma.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu endine juht Killu Maidla selgitas, et täna on kogu sektoril väga hea maine, kuid kui ettevõtted töötavad ellujäämisrežiimil ja investeeringuteks raha ei ole, ei kesta hea maine kaua.
Ugandi Resto peakokk Silver Illak pälvis gastronoomiakonkursi Silverspooni ehk Hõbelusika raames Eestimaa parima peakoka tiitli. Illakule endale tuli aga tiitel üllatusena ning poleks end isegi esimese kaheksa sekka pakkunud.
Selveri gurmeetoodete valik on saanud märkimisväärse värskenduse. Jõulude eel jõudsid gurmeesaarte riiulitele uued tooted, mis pakuvad tõelisi maitsenaudinguid ning sobivad suurepäraselt nii kinkimiseks kui loomulikult pidulaua kaunistuseks. Valikusse lisandusid näiteks mitmed hõrgud trühvlimaitselised tooted, šokolaadivalikutega kinkekarbid, põnevad maitseainesegud ja maitsesoolad ning mitmed Pip Studio kaubamärgi kodukaubad.