Pagaripoisid veavad oma Vana-Lõuna tänava kohviku parkla pärast Tallinnaga vägikaigast: nende maja ette on ilmunud postid ja kehtestatud uus liikluskorraldus, mida linn pole pagariäriga kooskõlastanud. Möödunud neljapäeval ilmunud postid on viinud kohviku käibest viimaste päevadega 25–30 protsenti, rääkis Pagaripoiste direktor Tiia Karu Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

- Pagaripoiste omanik ja juht Meelis Pärn ütles, et uue korralduse pärast on nõutud nii nende töötajad, kliendid kui ka lapsevanemad. Uus korraldus kohviku ees tehakse projekti “Ohutu koolitee” raames.
- Foto: Liis Treimann
Linn kehtestas uue liikluskorralduse, et parandada kooliõpilaste ja teiste jalakäijate ohutust. Pagaripoiste-esist parklat kasutasid tihti lapsevanemad, et oma lapsed kooli tuua või nad sealt peale korjata.
Tiia Karu märkis, et nad on valmis linnaga koostööd tegema, et olukorda parandada, kuid linn ei võta neid kuulda. Ettevõtte juhatuse liikme Meelis Pärna sõnul on uue korralduse pärast nõutud nii nende töötajad, kliendid kui ka lapsevanemad. „Me oleme elanud üle koroonaajad, sõjaajad, me oleme maksud üle elanud. Eelmine kuu tulime isegi pisikesse kasumisse ja nüüd siis jälle voilà,” väljendas Pärn pettumust.
„Kui varem mahtus meie maja ette 12 autot, siis nüüd heal juhul kolm-neli. Tulemus on täielik segadus – keegi ei saa aru, kust sisse ja kust välja sõita,” kirjeldas Pärn.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Segadus on löönud valusalt ka ettevõtte majandustegevuse pihta. Karu sõnul on kohviku käive langenud 25–30 protsenti. „Meie töötajad on pidanud igapäevaselt klientide pahameelt kuulama, kuigi meie ei otsustanud postide paigutamise üle. Paraku näevad kliendid, et just meie kohviku ees on parkimine suletud,” rääkis Karu.
Tallinna eesmärk oli muuta piirkond turvalisemaks, kuna läheduses asub Tallinna Ühisgümnaasium ja hommikuti toovad lapsevanemad siia oma lapsi. Linnapoolne mure oli, et seni ristusid kõnnitee ja parkimiskohad, mis tekitas liiklusohu. Pagaripoisid möönavad, et ohutu koolitee on väga oluline, kuid nende hinnangul polnud lahendust piisavalt läbi mõeldud. „Linna plaan tundus Exceli tabelis kindlasti hea, aga päriselus ei tööta. Tegelikult on nüüd lapsevanematel veel raskem lapsi kooli tuua,” ütles Karu.
Ettevõte on omalt poolt välja pakkunud alternatiivseid lahendusi – näiteks luua parkimistasku teisele poole teed ja rajada sinna turvaline jalakäijate ligipääs koolini. Segadus mõjutab pagaritegevust hetkel eriti valusalt, sest majandusolukord on niigi keeruline. „Iga väike muudatus võib otsustada, kas ettevõte jääb vee peale või vajub alla. Alles eelmisel kuul suutsime jõuda plusspoolele ja nüüd oleme uuesti surve all,” nentis Pärn.
Siiski loodavad pagaripoisid, et linnaga jõutakse peagi kokkuleppele. Esimene arutelu on kavandatud lähinädalatel. „Oleme nõus kompromissidega, aga mitte lahendusega, mis suretab meie kohviku tegevuse välja,” ütles Karu.
Küsis Martin Teder
Pagaripoisid kaotasid parkimistüli pärast veerandi kohviku käibest
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Ka sel aastal surume hambad risti ja plaanime edasi minna. Tuleb endal kusagil rohkem töötada, rohkem vahetusi teha, kasutada võimalikult vähe tööjõudu,“ kirjeldab eesootavat aastat restoranide Moon ja Kolm Sibulat omanik Roman Zaštšerinski ning valmistub võitluseks ellujäämise nimel.
KOGU Resto ja Pagari pagaritöökoda läheb peagi hingusele, kinnitas äri kaasomanik ja brändikokk Pavel Gurjanov. „See on äri ümberstruktureerimine, et keskenduda sellele, mis paremini välja tuleb.“
Lõuna-Eestis, Tartust pooletunnise sõidu kaugusel tegutsev Rõngu Pagar rajab suurt juurdeehitust ning automatiseerib üha rohkem tootmist.
Lõuna-Eesti pagariäri Cristella plaanib eelmise aasta eest maksta 900 000 eurot dividendi.
Üks levinumaid vigu on proovida kõiki tegevusi korraga: laieneda erinevatele turgudele ja siseneda neisse erinevate uute teenustega. Edukamad on olnud need e-poed, kes valivad korraga ühe sihtturu, kus huvi juba olemas – olgu selleks orgaaniline liiklus, sotsiaalmeedia kaasatus või kasvav tellimuste arv sellest riigist.