Eesti jaekaubanduse olukord on jätkuvalt ebaühtlane ning sõltub suuresti nii müüdavatest toodetest kui ka piirkonnast, kus ettevõte tegutseb. Kuigi Statistikaameti andmetel kasvas jaekaubandusettevõtete müügitulu oktoobris võrreldes eelmise aastaga neli protsenti, ei tähenda see sugugi, et kõigil läheks paremini. Kaupmeeste liidu tegevjuhi Nele Peil sõnul on pilt väga killustunud. „Sõltuvalt sellest, kes mida müüb ja mis brändidega tegeleb, on majandustulemused väga erinevad,“ ütles Peil Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Seotud lood
Ei sooviks olla liiga optimistlik, kuid kui 2024–2025 olid jaekaubanduses rasked aastad, siis on põhjusi arvata, et 2026 toob ettevaatliku, kuid siiski nähtava stabiliseerumise. Majanduskasv peaks taastuma 2–3% piirides ning inflatsioon langema ligi 3% juurde. Samal ajal jääb Eesti elu endiselt kalliks: sisendhinnad, tööjõukulu ja maksukoormus on tõusnud ning need kujundavad suure osa lõpphinnast.
Äripäeva raadiosaates „Kaupmehe eduvalem“ arutlesid Rimi tegevjuht Kristel Mets ja Coop Eesti juhatuse esimees Rainer Rohtla, millest koosneb toiduaine lõpphind poeriiulil.
Eesti kaupmehed oma turunduses liiga tagasihoidlikud ega kasuta piisavalt automaatseid tööriistu, püsikliendiprogramme ega püsitellimuste müüki, mis võiks tuua 10–15% rohkem müüki, rääkis E-kaubanduse liidu juht Tõnu Väät.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Endine profijalgpallur loobus sporditarvete poe juhatuse liikme ning omaniku rollist.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele