Rimi Eesti Food AS kommunikatsioonispetsialisti Katrin Batsi sõnul on hankelepingud standardsed. Samas ollakse märksa paindlikum kui varem ning tehakse ka erandeid.
„Rimil on üle 400 hankija ja kui kõik oleks rahulolematud, siis ei oleks neid hankelepinguid. Niipalju kui ma olen kuulnud ostudirektorilt, et on tehtud ka hankelepingutes erandeid – kõik on läbiräägitav,“ kommenteeris Bats.
Lepingute aluseks ei ole Batsi sõnul midagi, mida Rimi on iseseisvalt välja töötanud. Tegu on Batsi sõnul rahvusvaheliste standardite põhjal koostatud lepingutega, mis ka mujal maailmas toimivad.
„Pigem ma olen aru saanud ja lugesin ka sellest artiklist välja, et jah, need lepingud on karmid, aga pigem on tendents sinnapoole, et ollakse paindlikumad kui varem,“ leidis Bats.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Juhul, kui on tehtud lepingupunktis korrektuure, siis on Batsi sõnul selle taga mingi põhjus. „Meil on ka vaja kliendile tagada ja kliendi ees anda vastutus mingite toodete osas. Ma kujutan ette, et üks punkt, mille osas ollakse karmimad kui varem, on kvaliteet. Selles osas on Rimi tõesti teistest pisut nõudlikum,“ teatas Bats.
Batsi sõnul ei saa jaekett tellida hankijalt täpset kogust kaupa. „Nõnda nagu tegeleb ennustamisega hankija –millist toodet tarbija tahab ja kui palju ta kavatseb seda osta - teeme seda ka meie. Muidugi meil on müüginumbrid ja arvud abiks, aga samasugused numbrid on ju ka hankijal,“ märkis Bats.
„See, et koostöö hankijatega oleks parem, et oleks võimalik rohkem suhelda ja lepingutingimusi arutada, on ettevõtte südameasi ja suure küsimuse ja mõttega üleval. Omalt poolt teeme kõik, et asi paraneks,“ lubas Bats.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt toidutootjate hulgas läbi viidud küsitlus kinnitab probleemi, mille kohaselt on hankelepingute tingimused jaekettide poole kaldu.
Sangaste Linnas AS juht Pille Poll sõnas, et hankelepingud muutuvad üha karmimaks.
Eks need lepingud on tõesti karmid. Selle võimaluse eest, et müüa saame, peame päris korralikku protsenti maksma, tunnistas Kadarbiku Köögivili OÜ juht Veiko Pak.
Suva AS juht Viktor Saarestik tõi välja, et pea kõikide jaekettidega on lepingud ühetaoliselt karmid. Asja parandaks koguste eelkokkulepped.
Ettevõtte domeeninimi on digimaailmas võrreldav füüsilise poe sildiga. See on koht, kuhu kliendid tulevad, kust nad leiavad info ja mille kaudu nad sinuga ühendust võtavad. Kui see silt korraga kaob, ei teki lihtsalt väike tehniline tõrge, vaid katkeb terve ahel– veeb, e-post, leitavus ja usaldus. Ometi kohtleb üllatavalt palju ettevõtteid domeeni aegumist kui midagi teisejärgulist, kuni hetkeni, mil on juba hilja.