Kaubandus-tööstuskoda, toiduainetööstuse liit, kaupmeeste liit ja keemiatööstuse liit saatsid täna rahandusministeeriumile ja keskkonnaministeeriumile kirja, milles soovivad vastuseid planeeritava pakendiaktsiisi kohta.
Ettevõtete esindusorganisatsioonide hinnangul ei täida uue pakendiaktsiisi kehtestamine eelnõus toodud eesmärke, milleks on keskkonnahoiu tõhustamine ning riigieelarvesse täiendavate vahendite leidmine.
Kuna meie hinnangud erinevad olulisel määral rahandusministeeriumi hinnangutest pakendiaktsiisiga kaasnevatest mõjudest ja eesmärkide täitmisest, soovisime saadetud kirjas ministeeriumilt täiendavat infot. Ootame vastuseid küsimustele nagu näiteks, mitu protsenti aitaks täiendav aktsiis vähendada pakendite kogust ning miks on turule toodud pakendite koguse usaldusväärseks tuvastamiseks vaja kehtestada täiendavat pakendiaktsiisi.
Rahandusministeerium on varasemalt põhjendanud uue maksu vajadust sellega, et praegu pole võimalik efektiivselt tuvastada, kui palju pakendeid Eestis tegelikult ringleb ning kui palju tegutseb Eestis tegelikult pakendiettevõtjaid. Ettevõtetele jääb aga arusaamatuks, miks on turule toodud pakendite koguse usaldusväärseks tuvastamiseks vaja kehtestada täiendavat pakendiaktsiisi ning kuidas aitaks see tõhustada järelevalvet ettevõtjate pakendikäitluse üle.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskkonnaministeeriumilt soovime teada, millised keskkonnaalased mõjud kaasnevad nende hinnangul turule toomise pakendiaktsiisi kehtestamisega. Lisaks soovisime teada, mitu protsenti aitaks täiendav aktsiis vähendada pakendite kogust eeldusel, et toimub ülepakendamine.
Ühtlasi soovime keskkonnaministeeriumilt hinnangut ettepanekule kaotada ära täna kehtiv pakendiaktsiis ning asendada see muu meetmega (näiteks rahatrahv pakendite/jäätmete taaskasutuse/kogumise süsteemiga liitumata jätmise eest). Meie hinnangul pole riik alternatiive kaalunud ja pidanud ainukeseks lahenduseks maksu kehtestamist.
Riigi andmetel jäetakse täna deklareerimata kuni 30 protsenti turule toodud pakendite kogustest. Kuna meie arvates muutub peale uue pakendimaksu kehtestamist olukord veelgi halvemaks, siis palusime keskkonnaministeeriumil hinnata, millist mõju avaldab täiendav pakendiaktsiis ettevõtjate motivatsioonile aladeklareerida või jätta pakendite kogused üldse deklareerimata.
Keskkonnaministeeriumilt ootame ka vastuseid selle kohta, kui suures mahus toimub täna pakendijäätmete liigiti sorteerimine ja kogumine ning kui suure osa liigiti kokku kogutud pakendijäätmetest annavad eratarbijad ja kui suure osa ärikliendid.
Ministeeriumite vastused küsimustele aitavad ettevõtjatel saada parema selguse eelnõu tagamaadest ja vajalikkusest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Valitsus loobub kahest maksust ning taastab abikaasade ühisdeklaratsioonid, teatas koalitsioon.
Uute maksude kehtestamine ja olemasolevate märkimisväärne tõus toob endaga kaasa kaupade hinnatõusu, mis mõjutab eelkõige madalama sissetulekuga inimeste toimetulekut, leiavad valitsuse poole pöördunud Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Kaupmeeste Liit.
Rahandusministeeriumi poolt planeeritav uus pakendiaktsiis võtab iga Eesti elaniku taskust aastas keskmiselt 11 eurot, vähendab ettevõtete konkurentsivõimet ning suurendab ebavõrdsust.
Täna toimus Kaupmeeste Liidu eestvedamisel liidu liikmete kohtumine rahandusminister Sven Sesteriga, et arutada kahekomponendilise pakendiaktsiisi otsest mõju ettevõtjale. Rimi tarneahela juht Allar Kahju leiab, et muutused tõstaksid oluliselt kliendi jaoks toodete lõpphinda, kuna seadusettepanekusse on lisandunud aktsiis puhtalt pakkematerjalide turule toomise eest. Ehk uus maks kehtiks ka nendele keskkonnasäästlikele pakendiettevõtjatele, kes on täitnud kõik turule toodud pakendite taaskasutamise normid.
Ettevõtte domeeninimi on digimaailmas võrreldav füüsilise poe sildiga. See on koht, kuhu kliendid tulevad, kust nad leiavad info ja mille kaudu nad sinuga ühendust võtavad. Kui see silt korraga kaob, ei teki lihtsalt väike tehniline tõrge, vaid katkeb terve ahel– veeb, e-post, leitavus ja usaldus. Ometi kohtleb üllatavalt palju ettevõtteid domeeni aegumist kui midagi teisejärgulist, kuni hetkeni, mil on juba hilja.