Uuring: veebipoest ostjaid on Eestis rohkem kui kunagi varem, aga oste tehakse harvem
E-kaubanduse uuringust selgus, et kuigi e-ostjate hulk on kahe aastaga kasvanud kümnendiku võrra ning veebist ostab juba rohkem kui kolmveerand Eesti elanikest, on langenud ostude sagedus ühe inimese kohta.
Vasakul SEB panga strateegia ja kliendi väärtuspakkumise juht Riho Treumuth, paremal DPD kommertsjuhi Janek Kivimurd.
Foto: Erakogu
Regulaarsete e-ostjate hulk on Eestis tõusnud 49 protsendini, võrreldes 42 protsendiga 2023. aastal, jäädes alla Euroopa Liidu keskmisele (52%). Samal ajal teeb Eesti regulaarne e-ostja aastas keskmiselt 39 ostu, mis on vähem kui kaks aastat tagasi. Euroopas tervikuna liigub trend vastupidises suunas: keskmine ostude arv on tõusnud 49-ni aastas.
T1 keskuse juhi Tarmo Hõbe sõnul jätkub tänavu jaemüügi taastumine, kuna majanduses on näha rohkem optimismi. Eesti kaubanduskeskuste seis on hea, eriti neil, kes on saanud värskema sisu ja näo, mis meelitab rentnikke ja kliente. Võib arvata, et tänavu leiab tee Eestisse ka mõni rahvusvaheliselt tuntud poekett.
Üks e-kaubanduse probleemiring seondub kauba tagastamisega, klient peab saama kasutada oma kaubast taganemise õigust selgituste ja vaidlemiseta, teisalt satuvad poed aeg-ajalt silmitsi ka saritagastajatega.
Koduelektroonikat müüv Frogi e-pood nentis oma majandusaasta aruandes, et sai maksuametilt enam kui 165 000eurose nõude. Juba varem tekitasid Frogi käigud küsimusi nii maksuekspertidele kui ka konkurentidele.
Kui kolmes Hiiumaa Coop kaupluses asendati paberist hinnasildid elektroonilistega, oli see strateegiline otsus suunata töötajate aeg sinna, kus see kõige rohkem kasu toob – klienditeenindusse.