Eelnõu kohaselt soovitakse esmalt hinnata, kas praegused karistus- ja menetlusnormid on piisavad korduvate pisivarguste tõkestamiseks ning luua õiguslik alus kaasaegsete tehnoloogiliste lahenduste kasutamiseks varguste ennetamisel.
Seotud lood
Kaupmehed räägivad üha suuremate turvameetmete kuludest, mille maksavad paraku kinni ausad inimesed.
Varguste arv on jõudsalt kasvanud, eriti toidupoodides ja tööstuskaupade sektoris. Tegutsevad üha osavamad ja organiseeritumad varaste grupid, kelle tegevus toob kaupmeestele suurt kahju ja sunnib neid pidevalt turvameetmeid täiustama.
Kuigi poevargused on jaekaubanduses jätkuv risk, pole nendega võitlemine paljude ettevõtete jaoks süsteemselt fookuses, selgus Swedbanki kaubandusuuringu tulemustest.
Eile toimus Tartu Rakenduslikus Kolledžis kaubanduse häkaton, kus kümme kutsekoolide klienditeeninduse õppurit lahendasid kuut erinevat kaubanduse valupunkti. Lahendused ulatusid tehnoloogilistest ideedest kuni lihtsate, kuid praktiliste muudatusteni poe igapäevatöös.
Kuigi pooled kaupmehed loodavad sel aastal müügitulu suurenemist, on kasumlikkuse osas pilt märksa jahedam – kasvule panustab vaid kolmandik ettevõtetest, selgus Swedbanki kaubandusuuringust.
Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Leivaliit, Eesti Kalaliit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit ja Eesti Aiandusliit saatsid täna vabariigi valitsusele pöördumise, milles rõhutavad, et Eesti ei peaks vabatahtlikult kasutusele võtma ühtegi pakendimärgistuse süsteemi kuni Euroopa Liidus pole kokku lepitud ühtses, teaduspõhises ja toidukultuure arvestavas lahenduses. Pakendi esikülje märgistuse eesmärk peaks olema tarbijainfo lihtsustamine, mitte eksitamine.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Jürgen Ligi: tulemus on kasutu
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele