Kaubandus liigub järjest enam iseteeninduse suunas, kuid koos sellega kasvavad ka riskid. Saates "Kaupmehe edu valem" analüüsitakse, miks muutub kaubakadu kaupmeeste jaoks järjest suuremaks probleemiks ja miks ei piisa enam traditsioonilistest turvameetmetest.

- Strongpoint Eesti võtmekliendihaldur Anton Martšenko ja Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil.
- Foto: Äripäev
Strongpoint Eesti võtmekliendihaldur Anton Martšenko toob välja, et keskmine kaubakadu sööb ära lausa poole jaeketi kasumist. Uurime, milliseid uusi võimalusi pakuvad AI-põhised lahendused, näiteks kaamerate abil toimuv käitumismustrite jälgimine ja tootetuvastus. Saates kuuleb, kuidas need lahendused aitavad tuvastada pahatahtlikku käitumist, nagu ribakoodide vahetamine või skaneerimise simuleerimine, ja vähendada kaubakadu kuni 92%.
Samuti tuleb juttu töötajate rollist, koolituse vajalikkusest ja sellest, milliseid samme peaks kaupmees astuma, et vähendada vargusi juba täna.
Saadet juhib Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ei sooviks olla liiga optimistlik, kuid kui 2024–2025 olid jaekaubanduses rasked aastad, siis on põhjusi arvata, et 2026 toob ettevaatliku, kuid siiski nähtava stabiliseerumise. Majanduskasv peaks taastuma 2–3% piirides ning inflatsioon langema ligi 3% juurde. Samal ajal jääb Eesti elu endiselt kalliks: sisendhinnad, tööjõukulu ja maksukoormus on tõusnud ning need kujundavad suure osa lõpphinnast.
Eestlaste ostujõud on järjest madalam, mida kinnitab tõsiasi, et Eesti äärealadel käiakse toiduaineid rohkem vaatamas kui ostmas.
Kui Selveris kostab äkitselt viisakas palve teed anda, ei pruugi see tulla mõnelt kaupluse töötajalt. Tõenäoliselt soovib mööda pääseda hoopis uus kolleeg – põrandapesurobot, kes liigub rahulikult, vabandab vajadusel ja annab eesti keeles teada, et aeg on põrandad särama lüüa.